India, Ukraina ja Hiina ajakirjandus näeb USA välispoliitika tähtsamaid hoobasid ka pärast valimisi presidendi käes

Mitmes riigis tõmbab ajakirjandus pärast demokraatide võitu Kongressi valimistel sama joone: uus Kongress muudab USA välispoliitikas vähe, sest otsustavad vahendid on presidendi käes. Aluseks on prognoosid, mille järgi võidavad demokraadid senati ja Esindajatekoja. Ametlikku lõpptulemust veel ei ole.

India: kaubandushoovad jäävad Trumpile. Ajaleht The Pioneer (Mithun MK, 4. november, kell 11:00 CET) kirjutab, et Indiale toob uus enamus vaevalt muutust. Vene nafta tollierand ja H-1B viisade tasu põhinevad presidendi otsustel, välismaale tehtavate rahaülekannete maks on juba seadus. Erand on midagi, mida „one proclamation can end“ (üks proklamatsioon võib lõpetada).

Ukraina: president jääb võtmeisikuks. Telekanalis Fakty ICTV (kell 16:45 CET) ütleb keskuse Penta politoloog Volodõmõr Fesenko: „Ключова фігура американської політики — президент, а не Конгрес“ (USA poliitika võtmeisik on president, mitte Kongress). Kongress võiks eelarve kaudu läbi suruda näiteks tõrjeraketid Ukrainale. Ukrainast ei tohi aga saada parteiteemat. Politoloog Ihor Reiterovõtš ootab, et Kongressi liikmed tegelevad kõigepealt sisepoliitikaga ja alles hiljem Ukrainaga.

Hiina: pendliliikumine, mitte mandaat. Riiklik ajaleht Global Times (Huanqiu Shibao) laseb 5. novembri numbri koondartiklis, mis on kordustrükina avaldatud portaalis Sina (4. november, kell 23:24 CET), Hiina asjatundjatel tõlgendada tulemust pendliefektina, mitte demokraatide poliitika heakskiiduna. Leht tsiteerib Prantsusmaa majandusministrit, kelle sõnul jääb Valge Maja välispoliitikas roolis, ja Jaapani diplomaatilist allikat, kes kardab USA kaose tagajärgi Jaapanile. Oma hinnangut Hiina jaoks riigimeedia ei anna.

Vastuhääl: Euroopale ohtlikum. USA-ekspert Josef Braml, Kolmepoolse Komisjoni Euroopa direktor, kirjutab külalisartiklis väljaandes Euronews (kell 14:27 CET), mis ei väljenda toimetuse seisukohta: sisemiselt nõrgestatuna kasutab Trump oma võimu tollide, Ukraina ja NATO küsimustes jõulisemalt. Euroopa ei saa teda lihtsalt välja oodata: „the most difficult two years of his second term may only be beginning now“ (tema teise ametiaja kaks kõige raskemat aastat võivad alles nüüd alata).

Need on vastavate meediaväljaannete ja autorite vaated. Muud pressihääled on lehel Teated, seda, mida uus Kongress alates jaanuarist teha saab, kirjeldab leht Käik.