Euroopa kommentaarid kahtlevad, kas demokraadid pakuvad alternatiivi, ja on eri meelt, kas valimised aitavad Euroopat

Mitu Euroopa ajalehte on valimistele eelnenud päevadel ja valimispäeval vaadelnud demokraate endid. Need kommentaarid võtab kokku eurotopicsi pressiülevaade 3. novembrist 2026. Ilmneb kaks joont.

Kahtlused demokraatide suhtes. Le Figaro (Prantsusmaa, Philippe Gélie) kirjutab eurotopicsi andmetel, et demokraadid peaksid andma vastuseid elamiskulude ja sõjamurede kohta, selle asemel et üksnes Trumpi rünnata. Ka vähemusega kongressis valitsevat Trump dekreetidega edasi. Politoloog Dominykas Kaminskas kirjutab Leedu ajakirjas IQ, et demokraatidel puuduvad visioon ja liidrid ning neid ühendab eelkõige vastuseis Trumpile. Revista 22 (Rumeenia) kirjutab, et pettunud valijad Kesk-Läänes ei pöördu automaatselt demokraatide juurde tagasi. Göteborgs-Posten (Rootsi) ja Liberal (Kreeka) näevad Trumpi pigem sügavamate muutuste väljendusena, mida valimised ei lõpeta.

Vastandlikud seisukohad kasu kohta Euroopale. Ilta-Sanomat (Soome) kirjutab 25. oktoobri juhtkirjas, et juba teatav pidurdav mõju demokraatide võidust oleks eurotopicsi andmetel „hea uudis Ukrainale ja Euroopale“. IQ (Leedu) vaidleb vastu, et valimised ei piira Trumpi võimu ja võivad muuta ta agressiivsemaks.

Prantsuse ajaleht La Croix teeb sellest 3. novembri juhtkirjas järelduse Euroopa jaoks. Poola portaali Forsal andmetel kirjutab leht, et teistsugune kongress ilmselt Trumpi poliitikat ei muuda, seepärast peaks Euroopa kiirendama oma sõltumatust Washingtonist, näiteks kaitse, energia ja tehnoloogia vallas.

Need on ajalehtede arvamused, mitte ennustused. Teised hääled välismaalt on rubriigis Teated.