Välismaal peetakse valimisi Trumpi tegevusruumi, mitte tema kursi prooviks

Väljaspool USA-d keskendub ajakirjandus enne kongressi valimisi eelkõige ühele küsimusele: kui palju tegevusruumi jääb president Trumpile tema ametiaja teisel poolel? Et tema välis- ja kaubanduspoliitiline kurss põhjalikult muutuks, enamik hääli ei oota.

Euroopa. ZDF-i korrespondent Ulf Röller kirjutab Brüsselist, et Euroopa pealinnad jälgivad „pinevalt valimiste tulemust“. Tema hinnangul loodavad Friedrich Merz, Donald Tusk ja Emmanuel Macron salamisi kursimuutust. Euroopa parempopulistid seevastu kardavat Trumpi kaotust. Avalikult ei ole kolm valitsusjuhti selle kohta sõna võtnud (ZDFheute, 31. oktoober 2026).

Kaubandus. Institut der deutschen Wirtschaft (IW) ei oota dpa andmetel tollipoliitikale peaaegu mingeid tagajärgi. Saksa ettevõtted peaksid Trumpi kursiga arvestama vähemalt 2029. aasta jaanuarini. IW hinnangul oleks ka demokraatlik enamus liiga napp, et vetot ületada. Selleks on vaja kaht kolmandikku mõlemas kojas (Handelsblatt/dpa, 30. oktoober 2026).

Venemaa ja Hiina. ZDF-i reporteri Sebastian Ehmi sõnul eelistab Kreml vabariiklaste võitu, kuid ei näita seda avalikult. Peking ei kommenteeri ZDF-i korrespondendi Miriam Steimeri andmetel valimisi ja viitab teiste riikide siseasjadesse mittesekkumisele. Mõlemad on korrespondentide hinnangud, mitte valitsuste avaldused.

Teine vaade. Al Jazeera pöörab küsimuse ümber: demokraatide võit võib Euroopat kahjustada. Eurooplased võivad seda lugeda märgiks, et demokraatiad taastuvad iseenesest, ja jätta Kiievile avaldatava surve tähelepanuta. Kreeka rändeminister Thanos Plevris ütleb seal, et USA aitas käivitada pöörde Euroopa rändepoliitikas (Al Jazeera, 29. oktoober 2026).

Meeleolu elanikkonnas. Viimane suur võrdlev küsitlus pärineb Pew Researchilt. 36 riigis usaldab mediaanina 23 protsenti täiskasvanutest Trumpi, et ta teeb maailmapoliitikas õigesti. 37 protsenti suhtub USA-sse positiivselt, 57 protsenti negatiivselt. Kanadas nimetab 35 protsenti USA-d usaldusväärseks partneriks, 2022. aastal oli see 83 protsenti. Saksamaal ütleb 23 protsenti, et USA arvestab teiste riikide huvidega, kolm aastat varem 60 protsenti. Mehhiko on ainus riik, kus USA maine on tõusnud, 29 protsendilt 40-le. Küsitleti 42 151 inimest 8. veebruarist 13. maini 2026, seega kuid enne valimisi (Pew Research).

Prognoosid mõlema koja kohta on lehtedel senat ja Esindajatekoda.